Oluline põhjus kloonimisele vastu olla on laialt levinud arvamus, et selle näol kaotab elu mitmeid looteid. Nagu ma eelpool mainisin kulus enne õnnestunud katset, mille tulemusena nägi ilmavalgust lammas Dolly aset 276 ebaõnnestunud katset. Kui üldsus suudab veel sellest suurest arvust loomade puhul mööda vaadata, siis inimembrüo kallale minnes nähtakse selles ebainimliku teguviisi, mida võiks võrrelda, vähemalt minu tõekspidamistele toetutudes, massimõrvaks. Ma näen organismide, eelkõige loomade ning inimeste, kloonimist ebaeetilisena. Teatud aspektid elust peaksid jääme laboritest ja katseklaasidest eemale. Kas see, et inimkonna areng on jõudnud tasemele, kus me oleksime võimelised tootma kloonindiviide peab kohe tähendama, et me seda ka tegelikult tegema peame ning vajame? Kõigele lisaks ei tea me ka seda, millised oleksid massiliste kloonimiste tagajärjed. Ja paljast uudishimust ei ole mõtet
poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele õigekirja toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle keeleteaduse ka soome kirjakeelde
ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele ortograafia toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne- soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde
annaabi.ee 
