Euroopa Liidu naabruspoliitika
Varasemail aastal
domineeris ENP-s Idapartnerluspoliitika, mille kiiret ümbervaatamist
tingis eelkõige Gruusia-Venemaa ja Ukraina-Venemaa sõjaline konflikt.
Eesti poliitiline juhtkond on praegu seisukohal, et ENP kui ühtne
raamistik nii ida- kui lõunamõõtme poliitika jaoks on hea ning seda tuleks
hoida. Samas leiavad juhtivad erakonnad, et on vaja edaspidi süvendada
eristamist vastavalt riikide ambitsioonidele ja profiilile. Leitakse, et tuleb
tõsta prtnerite omaosalust toetusprojektides- ja programmides. Ka tuleb
tõsta EL-i nähtavust. Suur roll on siin partnerriikide kodanike jaoks
oluloiste tulemuste saavutamisel ning efektiivsel kommunikatsioonil.
Arvatakse, et mobiilsus on üks võtmekohti. Aga ka kaubandus ja
energiaküsimused on aktuaalsed. Vastastikkustest huvidest lähtudes aga ei
tohiks tahaplaanile jätta Euroopa Liidu jaoks olulisi väärtusi ning teatud
tingimuslikkust, mis on “enam enama eest” põhimõtte aluseks. Minnes
annaabi.ee 
