Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
eluasemekulude piirmääradest lähtuvalt.
Poola on ainus riik, kus tegelikke eluasemekulusid arvestatakse piirtasemete aluseks
võetud kulutasemega munitsipaalelamufondis. Normatiivset eluasemekulude määra
defineeritakse kui osa leibkonna sissetulekust, mida leibkond on suuteline maksma oma
eluaseme eest. Kõigis KIE riikides on normatiivne eluasemekulude määr jäigalt
määratletud. Seevastu vanades EL riikides kasutatavate toetusmudelite puhul kasvab
normatiivne eluasemekulude määr järk-järgult koos eluasemekulude kasvuga. Jäik
muutumatu eluasemekulude määr ei stimuleeri leibkondi suurendama oma sissetulekuid
ega parandama oma elamistingimusi (vaesuslõks).
Vaesuslõksu ohtu mõõdetakse nn degressiivsustasemega, - mis näitab eluasemetoetuse
vähenemist suhtena leibkonna sissetuleku suurenemisesse. Üks ühik lisasissetulekut
toob kaasa eluasemetoetuse vähenemise ühe ühiku võrra. Enamikes KIE riikides on
annaabi.ee 
