Holokaust
10% sel perioodil arreteeritute koguarvust, mis ei lasknud toimuval välja paista otseselt juudivastase
aktsioonina. Eesti suguses väikeses ühiskonnas taanduvad paljud küsimused mitte poliitilistele, usulistele
vms veendumustele, vaid konkreetsete isikute vahelistele suhetele. Ka suhtumine juutide kinnivõtmisse
sõltus suurel määral mitte rahvusest, vaid konkreetsete inimeste isiklikest sidemetest. Eestlased kirjutasid
Saksa okupatsioonivõimudele palve- ja toetuskirju oma sõpruskonda kuulunud juutide abistamiseks,
kuid see ei andnud tulemusi. Oli ka neid, kes riskisid juutide varjamisega. See ei välistanud aga eestlaste
poolt esitatud pealekaebusi, mida kasutati ära isiklike konfliktide klaarimiseks. Sellistel puhkudel oli ohvri
rahvus pigem kättemaksu vahendiks, mitte aga põhjuseks.
Väljaspoolt Eestit toodud ja laagritesse paigutatud juutidega oli eestlastel väga vähe kokkupuuteid.
annaabi.ee 
