A.dumas Kolm musketäri terve raamat
pargis.»
«Hertsog, ärge kõnelge sellest õhtust,» lausus kuninganna punastades.
«Oh, madame, kõnelgem nimelt sellest. See on kõige õnnelikum ja säravam õhtu
minu elus. Mäletate, kui kaunis oli see öö? Õhk oli nii mahe ja tulvil lõhnadest, taevas oli
nii sinine ja tähtedest kirjatud! Ah, mu kuninganna, tookord sain ma viibida hetke teiega
kahekesi. Tookord olite te valmis mulle kõigest kõnelema, oma lelu üksindusest,
südamemuredest. Te toetusile minu käsivarrele, näete sellele. Pead teie poole
kummardades lund-;sin, kuidas teie kaunid juuksed mu nägu riivasid, ja Ega kord, kui
teie juuksed mind puudutasid, värisesin ma pealaest jalatallani. Oo, kuninganna,
kuninganna! On. te oi tea. millist taevalikku õndsust ja paradiisi-jjõõmu sisaldab
niisugune hetk. Oma varanduse, rikkuse, kuulsuse, kõik päevad, mis mul on veel elada,
annaksin niisuguse hetke, niisuguse öö eest! Sest sel ööl, madame, vannun teile, sel ööl
annaabi.ee 
