Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs
Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema
loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle
tagasihoidliku ja väga maalähedase ning folkloori armastava inimese mulje, kes on suuresti
kiindunud eesti keelde, eesti traditsioonidesse ning kõike pärimuslikku. Võib-olla isegi veidi
boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul
loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast.
Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna
kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt
aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses
,,Ootan sind seiklejat rännuhullu’’ kirjeldab Ehin enda lapse ootust näiteks nii ,,Ootan sind
seiklejat rännuhullu/ keeran krepppaberist kollaseid roose/ ümber vasktraadi/ kütan kaminat/