Seoses sellega, et põhimõtteliselt iga päeva tuleb aina uusi võimalusi ja kõigil inimestel on võimalus saada edukaks, kasvab konkurents. Konkurentsi kasv aga tõmbab selged piirjooned rikka ja vaese vahel. Seoses globaliseerumisega lähevad järjest kiiremini ja kaugemale eest ära arenenud maad arengumaadest, mis tähendab aga seda, et arengumaade olukord läheb veel hullemaks, kui praegu on, juhul kui arenenud maad midagi ette ei võta. Mõeldakse küll igasuguseid seadusi ja muid toetusfonde välja, kuid siiani pole muutunud arengumaade olukord. Isegi kekskonnaprobleemid on suurema rõhu all kui näljahädalised, kuid need näljahädalised surevad igal hetkel, aga Maal ei ole muudatusi oodata lähima saja aasta jooksul. Praeguses maailmas võitleb iga inimene eelkõige enda eest ning ja kõik, mis ei ole seotud iseendaga on teisejärguline. Vaadates globaliseerumise positiivseid ja negatiivseid külgi, võin öelda, et olen rahul hetkelise olukorraga
tulevad, ei lähe või ei soovi minna tööle, vaid suruvad oma kultuuri peale ja nõuavad samu ja isegi paremaid elamistingimusi kui kohalikul eurooplasel või kui neil endil oma etnilisel kodumaal oli. Märatsetakse ning pannakse toime kuritegusid. Eurostat andmetel on Saksamaal töötus immigreerunud elanike hulgas kaks korda suurem kui kohalike hulgas. Lühiajalised kulutused on riikidel suured ning ollakse sunnitud võtma raha riiklikest reservidest või kasutatakse üle-euroopalisi toetusfonde põgenike assimileerumiseks. Osad riigid pole majanduslikult võimelised võtma pagulasi juurde, sest ei suudeta pakkuda nii palju elamispindu, tööd ning tagada esmaseid sotsiaalseid vajadusi. Samuti ei ole riikidel piisavalt vahendeid eelloetletud elementaarsete elamistingimuste täitmiseks ja pagulaste vastuvõtmiseks. Samas osade arenenud riikide, näiteks Prantsusmaa, jaoks ei ole see jällegi rahaliselt nii kurnav, sest nemad on pagulaste