tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaalhüvitist jagatakse peamiselt palka teeninutele, ning selle suurus sõltub palga suurusest ja staazist, heaolu eest on vastutavad tööandja ja töövõtja ning perekond. (nt. Saksamaa ja Prantsusmaa) · sotsiaaldemokraatlik- sotsiaalhüvitised on mõledud kõigile, heolu eest on vastutav riik (nt. Rootsi, Taani, Soome)
Sinna juurde kuulus sageli siseturu kaitsmine nt. tariifid, nt. Ameerikast sisse ostetud pirn, sellel pandi maksuna 50% otsa. Üritati luua kunstlikult kohalik turg. Sageli need ettevõtted erastati väga ruttu. Riigi roll ühestkõljest oli esialge kompententsi loojana oli oluline, riik kui turu looja ettevõttele, et ta saaks turustada ja müüa, kogemusi hankida. Korruptiivne oht on väga suur selliste toetuset puhul. Ida-aasia riikide puhul oli väga oluline aspekt see, et Riik säilitas konkurentsi nende vast loodud ettevõtete vahel. Kuna kõik teadsid, et ühel hetkel jääb Riik toetama ainult ühte ettevõtet siis EV pidi omavahel konkureerides välja selgitama parima. Ida-Aasia riikide puhlu tuleb meelde jätta, et tegu oli väga tarkade poliitiliste otsustega, lähenemistega. 2. Kui Jaapan juba sisenes oma toodetega USA turgudele, siis poliitilises mõttes neid sinna ka lasti
annaabi.ee 
