Eesti Vabariik
9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska,
A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK
politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea,
isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri
põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal.
Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud
Vabadussõjas. Nüüd oli EVK muutunud poliitiliseks rahvaliikumiseks. Liidust astus välja J. Pitka,
kes polnud rahul politiseerumisega ja toetajaliikmete lülitumisega liikumisse. EVK III kongressil
korrati teravat kriitikat erakondliku killustatuse ja korruptsiooni aadressil. Uudsena rõhutati
rahvusliku terviklikkuse ideed- kõik klassid ja kihid tundku end ennekõike eestlastena.
Rahvuslikkus seisku kõrgemal klassihuvidest.
EVK edu