Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika
Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja
pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika.
Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk
löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent.
Transeptist ida pool asetses poolringi kujuline apsiid. Sambaile toestuv talastik võis olla sirge
või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat.
Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse
asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit.
Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis
kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium.