Põranda tulepüsivuseks arvestatakse betoon- konstruktsiooni näitajaid. Heliisolatsiooni väärtused on: R`w 65 dB ja L`n,w 50dB. Niiske ruumi konstruktsioon Niiskete ruumide seinte karkassipostide samm on k 400 mm. Kasutatakse spetsiaalset niiskete ruumide plaati GRI 13 või GEK plaati, mis kinnitatakse karkassile kruvidega. Kraanikausid, dushisegistid ja teised rasked riputused kinnitatakse varem paigaldatud puust või metallist toestuskonstruktsioonide külge. Keraamiliste plaatidega kaetavatele seintele tehakse niiskusisolatsioon: kipsplaat kaetakse kaks korda niiskustõkkega, dushiruumides lisaks veetõkkemassiga. Kipsplaatide vahelised vuugid, sise- ja välisnurgad ning torude läbiviigud tihendatakse klaaskiudkanga ja veetõkkemassi abil. Põrandale paigaldatakse alati klaaskiudkangas ja 7 TTK veetõkkemass
Arvatakse, et kogu elanikkond koosnes 100 200-st inimesest ning asula 25 50-st ehitisest. Asula üldise paigutuse järgi moodustus linna keskele ruudukujuline väljak, mida ümbritsesid ristkülikukujulised majad. Hooned ja ka üksikud ruumid olid iseloomulikult ümarate nurkadega. Arheoloogid on jaotanud linna erinevate arengufaaside järgi viite etappi: 1) Esimeses faasis puudusid konkreetsed honed eksisteerisid vaid nö. söögitegemise plastid. 2) Teine periood on toestuskonstruktsioonide tekkimise aeg. Seinad olid paralleelsed, toetusid puidust palkidele ning olid kaetud krohvikihiga. Põrandad kaeti kruusataolise sillutisega. 3) Kolmandas faasis tekkisid majad, mille alumina osa oli ehitatud kividest ning ülemine savitellistest. Hoone seinad olid kaetud krohviga ning tema pindala ulatus umbes 10 x 9 m - ni. Tekkisid ka laoruumid, kus hoiti peamiselt vilja. Sellel perioodil tulid kasutusele ka dekoratiivsed ornamendid interjööris. 4)