Vokaal - Ü
üheaegse sööstu ette, pika üü korral jäävad sellesse asendisse toetuma. Keeletipp on
vastu alumisi lõikehambaid, keeleselja esi- ja keskosa on tõusnud kõva suulae lähedale,
keele ja kõva suulae vahel on kitsas väljapääs õhule, keeleküljed on vastu ülemisi
purihambaid, huuled on ümardunud ette, hambakaarte vahe on väike, õhk ei lähe
ninasse, häälekurrud on suletud ja vibreerivad.
2. Vead hääliku Ü hääldamisel
Maksimaalne eesasend annab häälikutele toestatuse ja stabiilsuse pikal hääldamisel.
Kui keel pole ilusti ette sirutatud ja jääb poolele teele pidama, siis ei kostu ü õigesti. Et
sõna õigesti kõlaks, ei tohi huulte töö olla passiivne. Ü võib kõlada, kas u, õ või ö
moodi, olenevalt sõnast. Näited: süü-söö-suu, müük-mõõk, üks-uks, pühad- pihad,
lühikesed, dünaamiline jne.
3. Harjutused
3.1 Ü esimeses vältes
Ülo küpsetab Üllele sünnipäevaks küpsiseid ja üllatab teda ülasekimbuga.
3