oled lõhkamistööde piirkonnas piisavalt lähedal. Kuna lõhkamistööd toimuvad suhteliselt suletus ruumides, siis see mõjutab palju ümberkaudseid kivimeid. Neid leidub isegi Eesti: Kirde-Eestis, kus toimub aktiivne põlevkivi kaevandus ning seal teostatakse pidevalt lõhkamisi. [] Eelmine nähtus korral oli kerge maa vappumine loomulik nähtus, siis kaevanduste varingud, mis on põhjustatud ebapädevast inimese tööst või järskude ilmastike muutuste tõttu. Kaevandust ei toestata piisavalt, tehakse ebaseaduslike kaevandustöid või lõhkamistööd on halvasti läbi viidud, siis sellele võivad järgneda suured hävingud- kaevanduse varing. Antud juhul on maaväringu tekkepõhjuseks sama, mis kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud maavärin ehk langatusvärin. Kõige rohkem kujutab see ohtu kaevanduses töötavale personalile ning üldjuhul maaväringut maapinnal on ainult kergelt tunda, kuid visuaalselt võib näha lohkudena maapinnal.
Hoiduge eemale tagurdatavatest masinatest. · Parandage enda nähtavust, näiteks kandke ohutusvesti.11 3.10.2. Kaevetööd · Küsige, kas kaablite, juhtmete ja torustike asukohad on välja selgitatud (juhtmekaart) enne kaevetööde alustamist. · Küsige, kas kaeviku varisemisriski on hinnatud ja kas selles võib töötada. · Hoolitsege selle eest, et kaevik toestataks vastavalt projektile. Kui kaevikut ei toestata, tagage, et kaevikuservad kaevataks küllaldase kalde all või astmeliselt, olenevalt pinnase kvaliteedist ja kaeveoludest. · Pidage meeles, et varisemisoht on suurem vihmade, kuiva perioodil, keltsa sulamise ja vibratsiooni mõjul. Väga tähelepanelik tuleb olla koheva pinnase või 2 meetrist sügavama kitsa augu kaevamisel. · Kontrollige, et kaevikusse tehtaks korralikud tõusu- ja liikumisteed. 11 Koski, H., Mäkelä, T
annaabi.ee 
