arvutuslik omakaal: gd = 1,2 * 8,75 kN/m = 10,5 kN/m teisendame abitalade juures mõjuvad punktkoormused joonkoormuseks: 3 × P1 3 × 219,8 RA = = = 329,7kN 2 2 moment tala keskel: Mkeskel = RA * l/2 P1 * 1,75 = 329,7 * 3,5 219,8 * 1,75 = 769,3 kN*m teisendatud jaotatud koormus: q×l2 8 × M 8 × 769,3 M = q= 2 = = 125,6kN / m 8 l 72 q = gd + M = 10,5 + 125,6 = 136,1 kN/m leian toemomendi: Mb = 0,125 * q * l² = 0,125 * 136,1 * 49 = 833,6 kN*m leian avamomendi (üks ava maksimaalselt koormatud): M11 = 0,096 * q * l² = 0,096 * 136,1 * 49 = 640,2 kN*m kaitsekiht 30 mm d4 = 800 30 15 = 755 mm 9 / 10 5. Joonised 5.1. Vahelae plaan 5.2. Vahelae lõiked (1:50) 5.3. Plaadi armeerimine (1:25) 5.4. Abitala armeerimine (1:25) 5.5. Peatala armeerimine (1:25)
046 0.430 1.120 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 41/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut C) Tegurite C1, C2 ja C3 väärtused, kui varda tugede vahelise lõigu otstes mõjuvad eri suurusega toemomendid ning lisaks mõjub avamoment põikkoormusest Mq µ= Mmax - näitab toemomendi ja põikkoormusest põhjustatud momendi suhet. Kui toemoment ja põikkoormusest tingitud moment on ,,ühemärgilised", siis on väärtus positiivne. Kui toemomendid ja põikkoormusest tingitud momendid vardas on ,,erimärgilised", siis negatiivne. Näide: kui toemoment ja põikkoormusest põhjustatud moment tekitavad mõlemad tõmbe ühelpool tala servas , siis > 0, kui ei siis < 0
annaabi.ee 
