J.Liiv Vari
vanahärrat ei pahandaks. Jutu käigus kingib Helene Villule meelespea lille, et Villu teda
mäletaks. Siis astus Helene edasi ja kadus põõsastesse.
XII Maha ja viiskümmend
Kõiki teomehi peksti selle eest, et hobused rukki purustasid. Järsku ilmub Villu välja.
Siis antakse Villule kuuskümmend vitsahoopi.
XIII Kui seda metsa ees ei oleks
Teopäevad olid muutunud toredamaks. Mõisahärra ei peksnud enam oma toemehi ja ta
on ära teeninud rahva armastuse. Helene ja Hugo abiellusid ning neil olid ka lapsed. Villu elas
nüüd Murumäel ja Peipsit varjab ikka mets, mida kirves ikka harvemaks teeb. Kui seda metsa
poleks ees.
Särk ihu ligi, surm ligemal- Madli ehk Villu vanaema oli väga haigeks jäänud. Ta ei
suutnud enam püstiga tõusta ning talle ja Villule tõi süüa Kuuse peremees ja perenaine. Madli
kattus külma higiga ja suri.
annaabi.ee 
