Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg
kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem
kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued
siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued
sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja
maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad:
karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti
kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline
majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma
rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib
AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud
eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800,
inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle
annaabi.ee 
