Karate ajalugu minevikust tänapäevani
tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma
okinawa kobudks.
Pärimuse järgi pidasid Okinawa chuangfa ja tode rühmad mitu salajast nõupidamist ja otsustasid aastal 1629
ühineda võitluseks vaenlasega. Edaspidi otsustati hakata kõiki saare võitluskunste kutsuma ühe nimega "te" käsi
või "okinawate" ehk siis okinawa käsi. Seda kunsti võib pidada todechuangfa ja tänapäeva karate vahendajaks.
Satsumaklanni keelu pärast pidi okinawated harjutama salaja. Kolm juhtivat okinawate koolkonda olid shuri
te, nahate ja tormarite, mis said oma nimed saare linnade järgi. Sadamalinn Nahast tuli Nahate, stiil, mis
laenas palju Hiina kung fust. See oli loomult kaitsepärane ja kasutas chuangfa pehmeid blokeerimis ja
hingamistehnikaid, heiteid ja maadlust.
Shurite sarnanes Okinawa traditsioonilisele, otsekohesele ja karmile relvata võitluskunstile
annaabi.ee 
