Portreedel on mängitud värvi heletumedusega, valguse ja varjudega. Juhendajad on Elis Mets ja Niina Frienberg. Eelmisel aastal õppisin Tallinnas Rahumäe põhikoolis, käisin seal kaunite kunstide klassis, mis tähendas, et lisaks tavatundidele olid mul veel kaunite kunstide tunnid. Arvan, et just sealt võiski alguse saada idee teha siinkirjeldatav maaliseeria. Mulle on lapsest saadik meeldinud värvidega mängida, olgu see siis värviliste kätejälgedega oma toaseina määrimine või lihtsalt värviraamatute kallal töötamine. Nii soovisin ka nüüd võtta oma töö aluseks just värvid. Minu loovtöö eesmärk on arendada oma maalitehnikat ja õppida tajuma erinevaid värvinüansse, lisaks püüda siduda emotsioone ja tundeid värvidega. Olen olnud alati huvitatud inimeste mõttemaailmast ning sellest, kuidas on see mõjutatud erinevatest mälestustest ning tunnetest. Meid kõiki valdavad pidevalt eri sündmustikest tingitud mitmesugused emotsioonid
üle pea soetud juustega, mis nagu pisut kähardusid. Esimene hallis, teine mustas. Nad asusid teine teisel pool lauda, mis polnud põrmugi viisakam kui vallamaja laud, kus peal Indrek oli kirjutanud. Toas leiduvad toolid olid veel räbalamadki kui vallamaja omad. Ühes seinas asuval lihtsal puuvoodil oli kodukootud villane triibuline vaip peal. Ainuke, mille Indrek leidis harukordsema, oli laeni ulatuv ja täis kiilutud raamaturiiul, mis täitis peaaegu ühe toaseina. See oligi paik, kuhu Indrek ikka ja jälle oma pilgu viis, kui ta selleks pisutki mahti leidis. Aga tõepoolest oli selleks aega vähe, sest tema teadmuste katsumisega tehti kohe hakatust. See võis ehk tundi pool kesta, siis ütles härra hallis eesti keeli: ,,Vene keele ja rehkendusega saate neljandasse, aga ajalugu, peaasi ladina keelt peate järele õppima. Kui kõvasti tööd teete, jõulu vaheaja ka, saate ehk järgmisel semestril teistele järele. Olete juba täis mees, andke pihta
annaabi.ee 
