"toariistad" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ma lähen räägin nendega. Peida ennast nurka. Seal nad sind ei märka. Ma ütlen neiie, et sa jooksid ära, et ma sind kinni hoida ei suutnud!» Ta pani oma tütre, keda ta kogu aeg süles oli kandnud, kongi kaugemasse nurka maha, nii et teda väljast näha polnud. Ta pani ta sinna istuma, hoolitses selle eest, et ta käed ja jalad pimedast välja ei paistaks, päästis ta mustad juuksed lahti ja laotas nad ta valgetele riietele katteks, pani talle ette kruusi ja kivitüki, oma ainsad toariistad, olles veendunud, et ta niiviisi oma tütre täielikult ära varjab. See tehtud, muutus ta palju rahulikumaks ja hakkas põlvili palvetama. Et alles koidik algas, oli Rotiaugus kaunis pime. Sel silmapilgul kostis preestri hääl, see põrgulik hääl üsna kongi ligidal: «Siia, kapten Phoebus de Chäteaupers!» Seda nime, seda häält kuuldes liigutas end nurgas kükitav Esmeralda. «Ära liiguta ennast!» ütles Gudule. Vaevalt sai ta seda öelda, kui kongi ligidal kuuldi