Loominguline töö vene luulest, Jessenin, Gumiljov
" Selles on väljendatud, et unistused,
läbielatud suved on alati hinges, olles värsked, igavesed: ning autor vaid püsivaid väärtusi
tahabki. ,,Mu pilku kaduv, põgenev ei hurma/ meel igavese ees vaid tunneb sundi./ Las
kannabki siroko kõrbes surma, /mu hinge aed on õites tunnist tundi." Ehk lootused või
läbielatud erilised hetked jäävad alatiseks hinge igihaljasse aeda, ning seetõttu pole olemas
mõttetuid pilvedel hõljumisi, sest igal toalisel hetkel on väärtus selle näol, et need hoiavadki
meid värskete ja õnnelikena, need täiendavad me hinge aedasid.
annaabi.ee 
