Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood?
(kirikuhooned olid purustatud ja rstatud ning enamik kogudusi jnud
petajateta) , siis taheti neid parandada.
Eestimaal tegi suure t luteri kiriku organisatsioonilisel lesehitamisel
piiskop Joachim Jhering. Ta ttas vlja ajastule iseloomuliku range
kirikukaristustessteemi. Peale seda hakkas kirikuelu
liikuma paremuse poole.
Rootsi ajal olid kirikupetajateks valdavalt kohusetundlikud,
likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti
tnuvrne on nende meeste t eesti kirjakeele ja
rahvahariduse arendamisel.
Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud
pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama.
1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas,
Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal veti
vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata.
Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka
1630. aastal Tartus ja 1631
annaabi.ee 
