E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Me rä agime siin
praegu kõge tublimast mehest, kes iganes emapiima on imenud.»
«Ohoh, ega te mind taga rä agi?»
«Hahahaa! Sa oled kitsepoeg ja kitsepiimaga kasvanud. Sellepäast me sinust ei võgi
rä akida.»
«So-soh, võ nii. Aga sina oled loputisega imetatud. Ma kuulsin eemalt sinu räasest suust
Kuuno Rainthali rü utlinime, ja seal tulid mulle iseväki mõted.»
«Noh, lase oma iseväki mõted väja naerda.»
«Naerge, sest tnuud te ju ei mõsta. Te naeraksite ka siis, kui püa Peetrus teile tõtaks,
et ainult tõise näga taevasse pä asete. Aru teil peas ei ole. Kas teate, mis teil peas on?»
«Mis meil siis peas on?»
«Teil on teie laiskade mõ okade rooste ja õlekannude põi peas.»
«Kuule, käbes,» naeris üs jäe kõi, «kas sust piisake peaks jäele jä ama, kui ma sind
pödla ja väkese Atsi vahel pisut pigistan?» ,,,
«Nii palju jä ab jäele, et selle kallal sinu pöal halvatud ja väke Ats vigaseks saab
annaabi.ee 
