Poliitilised parteid eestis 1917: *Eduerakond muudeti eesti demokraatlikuks erakonnaks.-tnisson(parempoolne) *eesti maarahva liit Pts(Parempoolne) Eesti terakond - vasakpoolne Eesti sotsiaaldemokraatlik hendus(vhemlased) Enamlased - kige suurem partei *1917 moodustati ka rahvusveosad. Enamlaste(bolsevike)riigipre '1917 24.okt toimus oktoobrirevolutsiooon *vim lks Eestis J.Poskalt eestimaa nukogude titevkomiteele(jaan anvelt; V.Kingsepp) *asutava kogu valimistel said enamlased 40% hltest , tnissoni ja ptsi liit kokku 29% ' OPOSITATSIOON LALALI EI SAADETUD Rahvusveosad jid alles maapev jtkas ebaseaduslikult tegevust. kpmmunismi mratlus tunnuste ja vrtuste kogumina *hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse. kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept
1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis leminekuvalitsust Konstantin Pts. Iseseisvuse saavutamine mjutas positiivselt kiki eluvaldkondi, suurimaks saavutuseks oli aga moodsa rahvuskultuuri vljaarendamine. Esimest korda ajaloos hakati riiklikul tasemel prama thelepanu eest-laste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest. Eestis kujunes vlja krgprofessionaalne rahvuskultuur.
annaabi.ee 
