V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
5
5
«Andke siia,» ütles ülemdiakon. Ja silmi lehele heites hüüdis ta:
«Puhas nõidus, magister Jacques! Emen--Hetan! See on vampiiride kisa, kes sabatile
lendavad. Per ipsum, et cum ipso, et in ipso!' See on võlum, mis kuradi uuesti
1 Astlate mõõgaterade, ristilöömiste, jalapakkude köidikute, ahelate, vangikongide ja
teiste piinariistade kiuste (lad. k.).
2 Enese, läbi ja enesega ning eneses (lad. k.).
266
põrgusse aheldab. Hax, pax, tnax! See on arstiteadusest. Võlum hullu koera hammustuse
vastu. Magister Jacques! Teie olete vaimulikus kohtus kuninglik proku-. rör! See pärgament
on jõle.»
«Hea küll, me paneme ta uuesti piinapinki. Siin on veel
midagi,» lisas magister Jacques uuesti oma vöötaskut
kobades, «mis me Mare Cenaine'i juurest leidsime.»
See oli seda laadi nõu, nagu neid dom Claude'i kolde serval leidus.
«Ah!» ütles ülemdiakon, «alkeemia sulatuspott.»