Ma ei viitsi
tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult
palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku
ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi,
mr tuleb pikk. Aga hku seal pole. Vral maal viks hoopis vtta istet mnes
tnavakohvikus, nautida ski ja jooki ning lihtsalt vaadata, kuidas linn oma elu
elab. Psida ise paigal, melda omi mtteid ja lasta maailmal enese mber
keerelda. Ehk siis hulkuda tundmatutel tnavatel kuhugi ruttamata, lubada endale
molutamist mnes varjulises pargis. Ja siis, miks mitte, kia ra ka hes
muuseumis, mida sa sel juhul tepoolest nautida suudad. Mis jb sulle meelde suure
ja isevrki rndrahnuna, mitte jrjekordse tellisena reisimlestuste massiivses
rivis.
Molutamine annab elu nautimiseks tarviliku distantsi. Kunstinitusel maali
imetledes ei ronita ju ka ninapidi selle sisse. Maastike ilu avaneb eemalt
vaadates. Vtame oma elu mnuga ja molutame pisut!
annaabi.ee 
