tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses olevatele kehadele. Oma olemuselt on ta gravitatsioonijud. Suunatud on ta maakera keskpunkti poole. F = raskusjud(N), M = planeedi mass(kg), m = keha mass(kg), R = planeedi raadius(m),
hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prutuse vi väänamise tagajärjel tekivad liigeseid ümbritsevate kudede rebendid ja väike verejooks. Vigastuse paranemisel moodustub armkude, mis on tervete kudedega vrreldes vähem elastne ja vib järgmise trauma korral uuesti kahjustuda. Nii toimub kahjustuse süvenemine. Vigastuse ümber olevad lihased tmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Khrede omavaheline hrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised). Enamasti tekivad need liigestes, millele langeb kige suurem koormus - puusa-, plve- liigesed ja lülisammas
annaabi.ee 
