Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne kõige rohkem on säilinud rüütlilaulud Olid kangelaslaulud- pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kangelaslaule laulsid rändmuusikud žonglöörid ehk menestrelid- need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Enamasti ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnistust. Esitasid enamasti teiste loodud laule.
Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulude ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Keskaegsetel rüütlilauludel on kindlasti seos tänapäeva armastuslauludega. Mõlema laulu eesmärk on sama-edastada kuulajale laulu sisu. Kuid arvan, et rohkem on siiski erinevusi kui seoseid. Keskaegsed rüütlilaulud on väga melanhoolsed, üldjuhul sõnad puuduvad ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on samamoodi- laulud on pigeb kurvema alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne
annaabi.ee 
