Johan Huizinga "Keskaja sügis"
meelt lahutab. Ülekaalus on mänguelement, tõotused on suurelt jaolt saanud õukondliku peo
kaunistuseks. Ometi seostatakse neid ikka veel kõige tõsisemate sõjaliste ettevõtmistega: Ed
II kalleletungimisega Pr-le, Philippe Hea ristisõjaplaanidega. (94)
Teataval määral see ongi nii, kui meile kirjeldatakse keskaja aj poliitiliste ja maj dokumentide
põhjal. Pealegi võiks olla nii, et nii kunstlik ja ärapruugitud kui rüütliideaal oligi, võis ta siiski
veel avaldada lõppeva keskaja puhtpoliitilisele aj vähevamat mõju, kui tavaliselt kujutletakse.
(99)
Kas poliitika ja sõjapidamine lasksid ennast tõesti kuidagi valitseda rüütellikel kujutlustel?
Kahtlemata, kui mitte oma voorustes, siis vigades ometi. Nii nagu tänapäeva traagilised
eksimused tärkavad natsionalisimihullustest ja kultuurikõrkusest, pärinesid keskaja eksimused
rohkem kui korra rüütlimõttest. (100)