Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...
kuumade rauast riistadega parandada ja ravimtaimedest mähiseid valmistada, kuid ravi polnud alati piisavalt tõhus ning näiteks veremürgitusele puudus ravi hoopiski. Seega surid paljud rüütlid peale päevi või nädalaid piinarikast kannatamist. Rüütel pidi kõigega oskama arvestada. Kui ta polnud piisavalt vapper ning võitlushimuline, võis kuningas, kelle all ta teenis, ta päevapealt minema saata. Rüütlielu tõi aga pideva hirmu kõrval kaasa ka põnevuse, sest ka tänapäeval võime öelda, et paljud tegevused võivad olla korraga nii põnevad kui ka hirmutavad- adrenaliini üks tähendustest. Kuna võitlemine oli rüütli jaoks tema töö, siis oli töö kõrval olemas ka vaba aeg. Kui rüütel parasjagu ei sõdinud, võis ta käia jahil, osaleda näiteks malemängudes, laulu- ja tantsuõhtutel ning muudel pidustustel. Tänu rüütlistaatusele sai mees osaleda kõige