Venemaa enne 1917. aastat
arvel rikstumises. Tuntumad narodnikluse ideoloogid olid emigrandid Bakunin, Pjotr Lavrov
(1823-1900) ja Pjotr Tkatsov (1844-1886). Viimane tuli välja juba teooriaga, et kui rahvast ei
õnnestu mingil põhjusel spontaansele mässule õhutada, siis peab tsaarivõimu riigipöördega
kukutama hästi organiseeritud revolutsiooniline partei.
Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism. Noored eitasid vana ühiskonnakorda, kiriklikku
moraali ja pooldasid Venemaa muutmisel terrorit. Tuntuimaks Tkatsovi ja nihilismi järgijaks
sai Sergei Netsajev (1847-1882), kes asus Venemaal looma revolutsioonilist parteid, mille
abil revolutsiooni läbi viia. 1869 tappis Netsajev jõhkralt ühe noormehe, kes ta esialgsest
parteihakatisest välja tahtis astuda, ja põgenes ise välismaale. 1872 ta arreteeriti ja pandi
vangi, kus ta ka suri. Osa revolutsiooniideedest vaimustatud noori eemaldus seepeale
nihilismist, ent paljudele sai Netsajev kangelaseks, kes ei kohku revolutsiooni nimel tagasi