KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING
ka TJSi, et säilitada nende asjakohasust ja kasulikkust, et arendada oma
tulemuslikkuse juhtimist tegevuskeskkonna muutustele reageerivaks ja selle abil
jätkusuutlikuks. Nagu märgivad Ferreira ja Otley (2009), rakendub TJSide muutus
eelkõige tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise meetoditele ja tulemuslikkuse
võtmenäitajatele (-mõõdikutele), aga ka tulemuslikkuse juhtimise info kasutamisele.
Tasakaalustatud TJSi (nimetatakse ka mitmemõõtmelisteks TJSideks) on määratletud
kui süsteemi, mis rakendab erinevaid tulemuslikkuse analüüsi aspekte ja juhib neid
koordineeritult (Garengo et al. 2005). Kaplan ja Norton (1992) tegid ettepaneku
tasakaalustada neli erinevat aspekti (perspektiivi), mis hõlmasid nii tulemusnäitajate
olemust (rahalised ja mitterahalised) kui ka nende poolt kajastatavat objekti (sisemine
ja väline) – see lähenemine on tuntud tasakaalus tulemuskaardina. Horvath jt. (2006)