lgus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha geda lahustumise lõppmomendiks.) alguseks. See kõik märgitakse protokolli. takse sama lahusega. Katseklaas koos siva temperatuuri saavutamiseks. Seejärel sõltuvalt reaktsiooniajast. Enne mõõtmist undi järel, neli-viis järgmist mõõtmist 1- se mõõtmisi 10 minuti järel ja lõpuks 1 tunni UKS MÄÄRATAKSE χ∞. Juhtivusmõõtja on kraanil graafiliselt või tabelina. Vastava use mõõtmise käivitamine arvutiprogrammi tivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal ud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud nupul ˝start˝ ja seejärel ˝read˝. Andmeid on T = 35 kraadi C: Aeg t Aeg t Juhtivus χt Juhtivus χt χ∞ − χt Jrk ln (χ∞ − χt) [sek] [min] [V] [µS] [µS]
Vastavalt konstrukt- sioonile yn ∈ Un (7.7) iga n ∈ N korral. N¨aitame, et x on jada ζ piirv¨a¨artus. Valime punkti x mis tahes u ¨mbruse U . Punkti u ¨mbruste baasi definitsiooni kohaselt leidub selline n0 ∈ N, et An0 ⊂ U . Tingimustest (7.6) ja (7.7) n ≥ n0 =⇒ yn ∈ Un ⊂ An0 ⊂ U. J¨arelikult x = limn→∞ yn . Oleme n¨aidanud tingimuse 20 keh- tivuse. 20 =⇒ 10 . Olgu t¨aidetud tingimus 20 . Valime ruumist X mis tahes l˜opmatu alamhulga A. N¨aitame, et hulk A omab piirpunkti. Kuna A on l˜opmatu, siis temast saab eraldada jada {xn }n∈N , kus jada k˜oik elemendid on erinevad ja kuulu- vad hulka A. Tingimuse 20 kohaselt leidub selle jadal koon- duv osajada {yn }n∈N , y = limn→∞ yn . Punkt y ongi hulga A piirpunkt, sest tema igas u ¨mbruses on l˜opmatu palju jada {yn }n∈N elemente ja seega ka hulga A elemente
annaabi.ee 
