"titvate" - 1 õppematerjal

Organismi ehitus ja talitlus

punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake. Mis puutub mtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) lbimt on ligikaudu 1080 .m, nende pikkus aga vib ulatuda 1520 sentimeetrini. Neuroni keha lbimt jb Ertrotsdid Neuron NB! Philised struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja inimese keha tervikuna Rakk on inimese keha elementaarne ehituslik ksus. Erinevaid lesandeid titvate rakkude kuju, mtmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier soonis Meliinkest Lihasrakk Mofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja ertrotsdid. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spetsiifiliste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad lhikesed jtked (dendriidid) ja ks pikk jtke (akson). Aksonit katab meliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lpposas akson hargneb. Lihasrakule ainuomased organellid on mofibrillid