Vürst Mõškin - ideaalse headuse kehastus
VÜRST MÕSKIN ABSOLUUTSE HEADUSE KEHASTUS
Vürsti Lev Nikolajevits Mõskin oli noor mees, kes oma olemuselt oli üdini heasoovlik ning
südamlik ümbritsevate inimeste vastu. Ei lugenud, kas teine oli rikas või vaene, mees või
naine, aadlik või ori Mõskini silmis olid kõik võrdselt väärt head kohtlemist ning austavat
suhtumist. Päris paljud pidasid teda sellepärast kogun idiooks. Esmapilgul võis see tõesti nii
tunduda, kuid kui olukorda süveneda, osutusid idiootideks pigem tituleerijad ise ehk lasteaiast
tuntud lihtsakoeline mõte, kes teisele nime annab, see ise seda kannab, oli aktuaalne ka
romaanis.
Lev Nikolajevits ei vaevanud oma pead eelarvamustega. Ta oli vahetu ja siiras ning tal puudus
'mask', mille taha oma tõelist palet inimesed peitma kipuvad. Muidugi oli vürst vene
väikekodanlastest nii erinev ka sellepärast, et tema lapsepõlv ja varasem noorus oli täiesti
erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks teine õhkkond, teine
temperament