köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed beebid iga keele häälikuid ning alguses lalisevad kõik beebid ühtemoodi . Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära ning lapsed hakkavad oma keelele omaseid hääli tegema. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega nn „titekeeles“ – ilmekamalt, venitades, aeglasemalt. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on beebil lihtsam sõnu ja häälikud eristada. Esimesed sõnad muutuvad lauseteks Kui laps nimetab korduvalt ühte ja sama asja mingi kindla häälikukombinatsiooniga, võime seda lugedagi tema esimeseks sõnaks. 1,5 aasta vanuselt hakkab laps ütlema esimesi sõnu. Mõnel puhul juhtub see ka juba varasemas eas
Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära. Erinevate kultuuride lapsed hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt. Näiteks Rootsi väikelaps laliseb selliselt, et see meenutab rootsi keelt (intonatsioonilt, sõnade rõhuasetuselt) ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt, ilmekamalt, vokaale venitades, meloodilisemalt, lühemate ja lihtsamate lausetega, sageli ka öeldut korrates. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on tal lihtsam häälikuid ja sõnu eristada, et neid oma peas kaardistada. Beebid eelistavad alati ilmekamat titale suunatud kõnet täiskasvanute omavahelise vestluse kuulamisele. Esimesed sõnad
annaabi.ee 
