Tõde ja Õigus II Terve tekst
Sellepärast võingi ma teiega nõnda
rääkida. Aga nüüd head päeva, sest tund on varsti läbi. Homme sõidan maale, oma teise tädi
juure, papa arvab, et seal on mu tervisele kasulikum. Temal ja sellel tädil siin pole ju minu tarvis
põrmugi aega, neil on ju nende poisid ja poiste supp. Nagu ikka! Nad ütlevad: nüüd oled isegi
vana küll, et iseenda eest hoolitseda. Aga seda nad ainult ütlevad, sest tõepoolest peavad nad
mind titaks. Ütlevad ja nõnda on nad vastutusest lahti. Aga kui poisid laiali sõidavad, siis
võtavad nad mu muidugi käsile, sest siis leidub neil ka minu jaoks aega -- pakivad mu sisse ja
viivad mu sinna tagasi, kust ma omapead plehku pistsin. Aga olgu! Hea seegi, kui nad nõndagi
must pisut välja teevad. Kui te teaksite, kui üksinda ma olen! See on mõnikord otse hirmus!
Vahel oleks mul nagu mõnest vanast mööblitükist, seinast, toa- või uulitsanurgastki rohkem kui
inimestest
annaabi.ee 
