"titakirjandust" - 1 õppematerjal

Luulereferaat Ellen Niit

imeruttu". Igal juhul pole aastad lennanud tühjalt, see, mis on kogutud, jääb kestma ja kaitsma lapsi kurjuse eest. ,,Ühel viivul vikervalgel täidab ka lasteluule kodu- ja käsiraamatu rolli. Raamatu välisilme ei ole nii mitmevärviline kui sisu seda eeldaks, Piret Raua pildid on ilusad, aga nad mõjuksid palju efektiivsemalt värvilistena. (Krusten, 1999) Juba kogumiku avatsüklid oma lahke, ajuti loitsulise lausumisega esindavad Ellen Niidu titakirjandust selle klassikalises headuses. Kasvamise rõõmsat tööd nii inim- kui loomalaste tegemiste kaudu vahendab mahe huumor (,,Väike roosa põrsapoju"), saateks sekka mõni õpetussõna. Edasi juhatavad keele-ja sõnamängulised vigurlood kätte teeotsa kauni emakeele kõlamaailma, kus iga täht teeb häält (,,Laul lugemisest"). Aastaring suubub valimiku kokkupanus jõuluootusesse, mida vahendavad kõige paremas mõttes krestomaatiliseks muutunud jõulusalmid