kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008. Leibkonna sissetulek ja väljaminek. Tabel 1.1; 1.2. 3. Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi 2000-2007, Statistikaamet Majandus Palk ja tööjõukulu-Statistika andmebaas-Aastastatistika [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA5311&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+P %D5HITEGEVUSALA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastasta tistika/&lang=2] (28.09.2008) 4. Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi 2001-2005, Statistikaamet- Majandus-Põllumajandus-Statistika andmebaas- Põllumajanduslike majapidamiste struktuur-Loomakasvatus [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PMS006&ti=LAMBA %2D+JA+KITSEKASVATUS+LIIGI+JA+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_
jms) arv ja tarviti keskmine aastane energiatarbimine. Edasi ennustatakse tarvitite arvu kasv tulevikus ja prognoositakse antud tarvitite summaarse energiatarbimise muutus. Sama korratakse kõigi võimalike tarvitite jaoks ja tulemused summeeritakse. Meetodit rakendatakse laialdaselt olmesek- tori energiatarbimise prognoosimisel. Ta annab süvapildi elektrienergia tarbimisest tarvitite kaupa ja kogu olmesektoris, nõuab aga küllaldase sta- tistika olemasolu tarbijate varustatuse kohta elektritarvititega. Meetod po- le tavaliselt kasutatav jaotusvõrgu koormuste prognoosimiseks mainitud statistika puudumise tõttu väikeste piirkondade kohta. Lõpptarbimise energia meetodid on analoogsed eelmisega, kuid lähte- punktiks on siin tarvitite asemel lõppkasutuse protsessid (valgustus, küte, mehaaniline töötlus jms). Näiteks rakendades meetodit olmesektoris, te- hakse koormuse uurimise teel kindlaks energia tarbimine valgustuseks,