Juudi tavad ja kobed
agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses
olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis
ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest.
Juutide kalander koosneb 354 päevast. Juutide ajaarvamine aglab maailma loomisest.
Iga uus juutide aasta algab kümne "aukartust pakkuva päevaga". Need kümme päeva
kestavad uusaastast (1. tisrist) kuni lepituspäeva jom kipur'ini (10. tisri).
Juudaism ja haridus sulavad tihedalt kokku. Teadmisi edastavad lastele vanemad,
eelkõige isa. Juba lapsepõlves pööratakse erilist tähelepan õppimiele, eelkõige Toora
tundmisele, väga tätis on ka heebrea keele oskus. Juudid usuvad, et kunagi tuleb
Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide
muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaism soovib õiglast ja rahumeelset elu