EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
Põhja-Eesti lavamaal asuvad maakonna suurim soo (Mahtra, 9670 ha) ja järv (Järlepa, 48 ha).
Jõed voolavad kas Soome lahte (Vääna, Keila) või Väinamerre (Kasari, Vigala). Põhja-Eesti
lavamaa on tihedasti asustatud. Põllumaad on suhteliselt viljakad.
Kevadtulv Kostivere karstialal
Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel
(24 m), Türisalu (30 m) ja Rannamõisa pangal (35 m). Tallinna kohal, Tiskrest alates, taandub
paekallas merest, moodustades ulatusliku pangalahe. Tallinnast ida pool, Harju lavamaa
piires paekallas üldiselt kusagil enam mereni ei ulatu ning selle kulg on katkendlik. Erandiks
on vaid Muuksi (47 m) ja Tsitre pank. Klint on merest kaugel ning osaliselt mattunud ka
Lahemaa piires, ent klindi perve absoluutkõrgus on siin suurim, ulatudes Vihulas 67 meetrini
Pakri pank
7
3.2 KUJUNEMINE
3.2
annaabi.ee 
