tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740…710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700…710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struk- nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja tuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas
järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri- tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740...710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struk- nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja tuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis
(1.17) 23 9. Absorbtsiooni- ehk neelduvusseadused. Kui kahe argumendi loogilist summat, kus üheks argumendiks on a, korrutada sama argumendiga a, siis teine argument neeldub ning tulemiks on samuti a. Sama kehtib ka siis, kui korrutatavaid summasid on rohkem ning kui kõigis neis sisaldub ühe argumendina a. Seadus on rakendatav nii summade korrutiste kui ka korrutiste summade kohta. Kui osasummas või osakorru- tises sisaldub argumendi a eitus (inversioon), on tulemiks a ja teise argumendi korrutis ab või summa a+b a ⋅ (a + b ) = a; a ⋅ (a + b ) ⋅ (a + c )L (a + w) = a; a + a ⋅ b = a; a + a ⋅ b + a ⋅ c +L + a ⋅ w = a ; (1.18) a ⋅ (a + b ) = a ⋅ b; a + a ⋅ b = a + b. 10. Kleepimisseadus. Kui üks loogiline korrutis sisaldab argumenti b ja teine selle eitust,
60 karburaator põhiliselt kolbtüüpi segusiibri poolest. Karburaatori kere, milles paiknevad ujuki- ja segukam- 61 bei, on valatud ühes tükis tsingisulamist. Segukambri püs- tises torukujulises osas, mis on ülalt suletud pealekeera- tava kaanega, paikneb kolbtüüpi segusiiber 4. Siibri pöör- dumist väldib ta külgpinnas olev soon, kuhu ulatub segu- kanibri seina pressitud tihvt. Doseernõel on siibri külge kinnitatud vedrulukustiga; nõelal on 5 reguleerimisastet. Peadoseersüsteemi kütusedüüs asub segukambri alumi- ses plokis ja ta juurde pääseb pärast kruvikorgi väljakee- ramisi Pidurdusõhk ja kütus juhitakse peadoseer- ning
annaabi.ee 
