Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist. Troopikas kohtab ka hoopis omapäraseid vorme, näiteks Cephalocoema lineata on tugevasti pikenenud keha ja jalgadega, meenutab esmapilgul raagritsikat. Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Massilise paljunemise aastatel koosneb võib tirtsuparve suurus olla 700 miljonist kuni 2 miljardini isendini. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300 grammi rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu. Tuntuimaks ränduriks ja põldude nuhtluseks on rändtirts (Locusta migratoria), keda on paaril korral ka Eestist leitud. Parvedena rändavaid tirtse on aga teisigi, näiteks kõrbetirts (Schistocerca gregaria), stepitirts (Dociostaurus maroccanus) jne. Üldiselt on kõrbetirts
Enamik ohvritest on sipelgad ja selle järgi ongi ta endale nime saanud. Tirtsuparv 8 Kõrbe- ja rändtirtsud elavad Aafrika poolkõrbetes. Nad elavad kas üksikult või parvedena. Parved ilmuvad välja pärast mitmeaastast vihmaperioodi. Parvedesse koonduvad nad juba pärast munast koorumist, kui ei oska veel õieti lennatagi. Suuremaks sirgudes suunduvad nad uutele aladele toitu otsima. Suurde tirtsuparve võib kuuluda miljardeid tirtse. Seesugune parv sööb laskumiskohas kõik taimed ning võib hävitada terveid viljapõlde. Üks tirts sööb päevas sama palju, kui ta ise kaalub. Terve parv aga 20000 tonni taimi päevas. Rändtirtse on vaos hoitud putukamürkide abil, kuid parvede tekkimist ei õnnestu takistada, sest üksikuid tirtse ei suuda keegi hävitada. Rändtirtsud on üheks suurimaks kõrbestumise teguriks.
annaabi.ee 
