,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse).
Nad rääkisid väaga pikalt ja neist said head sõbrad. Järgmisel päeval puudus Hansuke koolist, sest tal oli süda paha ja ta oksendas. Sekretär ütles et tal on mumps, kuid tegelikult ei olnud. Samal päeval oli mamma kodust ära kolinud ja tirtsu ka kaas avõtnud. Nad olid papaga päris tülli läinud. Isa oli mamma asemele kutsunud Zwettli-vanaema nende juurde elama. Greeteke otsustas siiski koos mamma ja Tirtsuga Marie-Luise juurde elama minna. Papa elas koos vanaema ja Hansukesega. Hansuke läks koolis kaklema ja Greeteke pidi kaklusele vahele minema. Sackmeierite vanemad kutsuti kooli. Nad kaitsesid oma lapsi väga. Peale seda otsustasid nad kohvi jooma minna ja leppisid ära. Greeteke hakkas Florian Kalbiga käima ja ta oli väga õnnelik.
annaabi.ee 
