Üldine Teatriajalugu I
kehastas ühiskonda läbilõikes, sümboliseeris kiriku ühtsust. Esindatud ka karnevali element (nt
papist koletised, muusikud, tantsijad jne). Protsessioon tegi linnale ringi peale, jõuti kirikusse ja
peeti maha kirikuteenistus ja pärast seda kiriku ees etendati spetsiaalselt selleks päevaks
kirjutatud näidendit selliseid vaatemänge peetigi Calderoni meelislaadiks, ülesehituselt olid
staatilised (puudus intriig, tegemist oli vaidluse/dispuudiga). Calderoni puhul on märgitud, et
Tirsost ja Lopest jäi maha, kuna oli vähe fantaasiat. Autosakraalides ei olnud vaja luua
karaktereid see polnudki Calderoni tugev külg, oli selleks liiga hea poeet et olla hea dramaturg.
Monoloogide rohkus autosakramentaalides, Calderon sai panna mängu oma poeetilise ande ja
kirjutada pikki monolooge. Goethe jumaldas Calderoni, isegi tema pidi tunnistama seda
Calderoni nõrka külge oskamatus luua karaktereid. Calderoni näidendid meenutavad
annaabi.ee 
