Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline
ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus
"Eesti Ajaleht Välismaal".
Eestlaste koondamine Geislingeni algas oktoobri alguses 1945, peagi ilmus seal ka
"Eesti Posti" esimene number (6. nov. 1945) rotomasinal paljundatuna. Asutajaks
Pedro Krusten (peatmt). Ilmus 3 x nädalas. Alles 15. märtsil 1946 hakkas ajaleht
ilmuma trükitult, ulatudes kuni 7000-se tiraazini. Eesti Posti peeti üheks paremini
toimetatud väliseestlaste ajaleheks. Kui Eesti Rada majandusraskustesse sattus,
hakkasid kaks ajalehte ilmuma kordamööda (1948). Eesti Post viidi 1950 Stockholmi,
1962 sai see ajaleht nimeks Meie Post (ilmus a-ni 1987). Eesti Rada ilmub siiani, seda
on trükitud Kölnis ja Hamburgis.
Geislingeni kohta veel nii palju, et see oli suurim eestlaste koondumiskoht sõjajärgsel
Saksamaal, kus loodi eesti algkool ja gümnaasium, kujundati võimas laulukoor ja
annaabi.ee 
