Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
aastateni. USAs ilmus siis ligi
1200 ajalehte, neist 65 päevalehte. 19. sajandi algusesse langes ameeriklaste
kirjaoskuse hoogne levik, koolide ja raamatukogude avamine, linnade kasv, tööstuse
kiire areng see kõik valmistas ette massilugeja, keda poliitika vähem huvitas. Seni
oli ajakirjandus ennekõike ühiskonna eliidi jaoks mõeldud.
1830-1860 on ajastu, mille vahele jääb ameerika odava ajakirjanduse periood.
Lehtedest said tõelised masside teavitajad. Odav hind lubas tiraazidel kasvada ning sel
moel kindlustasid lehed sõltumatuse ja populaarsuse, samuti majanduslikud tagatised.
Siiski ei kujunenud suurema osa odavate rahvaväljaannete elukäik kuigi pikaks.
Soti päritolu immigrant J. G. Bennett lõi 1835 esimese nüüdisaegse ajalehe (New
York Herald) selles mõttes, et ta lõi uudistekogumise süsteemi: saatis välja
reportereid kindla ülesandega kindlasse kohta, võttis tööle esimesed
väliskorrespondendid ja oli hiljem agar telegraafi kasutaja.