Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba
mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim
leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud
kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid,
hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraaidest hoolimata
kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40
haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks
mure omakeelse kultuuri säilimise pärast.
Eesti kerget muusikat jätkasid rahvalikud laulud. Eriti populaarseks kujunes Raimond Valgre
lüüriline looming. Dzäss oli mõnda aega põlu all. 1960. aastate lõpul levis noorte seas