vahendavad interaktsioone endoteeli ja peritsüütide (veresoonte silelihasrakud) vahel. Angiogeneesi üldiseloomustus Angiogenees on olemasoleva esmase võrgustiku ümber kujundamine. Angiogeneesil tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Protsessiks on oluline VEGF-A sektersioon organitest. Uued veresooned moodustuvad olemasolevatest veresoontest uute harude välja kasvamisel (VEGF tundlikud tipurakud) või olemasoleva veresoone lõhenemisel. Uute harude välja kasvamisel toimub kõigepealt veresoone seina destabiliseerimine – peritsüüdid kaovad, seejärel basaalmembraani lagundamine maatriks metalloproteaaside (MMPs) poolt ja tipuraku migratsioon ECMi ning tipuraku migratsioonile järgneb järgnevate rakkude proliferatsioon ja uue veresoone pikenemine, lõpuks moodustub uus basalmembraan ja peritsüüdid stabiliseerivad moodustunud veresoone
nimetatakse rebuveenideks. VEGF (Vascular endothelial growth factor) puudumisel veresaarekesi ei moodustu ja vaskulogeneesi ei toimu. Angiogenees – esmase veresoontevõrgustiku remodeleerimine kapillaarideks, arteriteks ja veenideks Peale vaskulogeneesi järgneb angiogenees, mil primaarne kapillaaride võrgustik remodeleeritakse ja tekkivad arterid ja veenid, veresoonte võrgustik organite ümber Angiogeneesi käigus mõned endoteeli rakud (tipurakud) vastavad VEGF signaalidele (toodavad ümbritsevad organid, mis meelitavad enda poole migreeruma) ja alustavad kasvamist VEGF suunas. Kuidas olemasolevate veresoonte baasil tekivad uued veresooned? Uued veresooned moodustuvad: 1) olemasolevatest veresoontest uute harude välja kasvamisel – VEGF tundlikud tipu-rakud. Veresoone seina destabiliseerimine – peritsüüdid kaovad, BM õhenemine Basaalmembraani ja ECM lagundamine maatriks
annaabi.ee 
