Graafi realiseerimine arvutis – staatiline või dünaamiline realisatsioon. Staatiline realisatsioon – esitab tippudevahelised seosed külgnevusmaatriksina; read = veerud = tippude arv; igas lahtris 0(false) või 1(true). Dünaamiline realisatsioon – hõredama graafi kujutamiseks võetakse kasutusele külgnevusloend; graafi tippudest moodustatakse massiiv; iga tipu jaoks üks lahter; iga tipulahtri külge kinnitatakse lineaarahel nendest tippudest, mis külgnevad antud tipuga; loendi lõpus tühi viit (none); mälu hoitakse kokku sellega. Topoloogiline sorteerimine – kui graaf on atsükliline & suunatud(nooltega), siis on graafi tippude vahel osaline järjestus; sorteerimise eesmärgiks saada selline tippude järgnevus, kus iga tippu töödeldakse enne neid tippe, millele ta osutab; õigeks vastuseks tavaliselt mitu erinevat järgnevust.
seoseid külgnevusmaatriksina. Veerud = read = tipud. Igas lahtris, kas 0 (False) või 1 (True). Programmeerides on vaja graafi jaoks deklareerida kahemõõtmeline massiiv, mille elemendi on kas täisarvud või ka boolean-tüüpi väärtused. 9.3.2 Dünaamiline realisatsioon • Hõredama graafi kujutamiseks võetakse kasutusele külgnevusloend • Graafi tippudest moodustatakse massiiv • Iga tipu jaoks on üks lahter • Iga tipulahtri külge kinnitakse lineaarahel nendest tippudest, mis külgnevad antud tipuga • Loendi lõpus on tühi viit (None) • Mälu hoitakse kokku sellega 9.4 Sügavuti otsimine • Sarnane labürindi läbimisele • Minnakse ühte teed pidi nii sügavale, kui see võimalik on • Kui naabrid otsas, siis minnakse tagasi ja otsitakse uut teed • Nii jätkatakse kuni leidub veel uurimata tippe