Planeet Maa
Nõnda,
selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused.
Vulkaanid
Vulkaani "limonaadipudeli" põhi asub kümnete kuni sadade kilomeetrite sügavuses, kus
temperatuur on +600° ja +1200°C vahemikus ning mõned kivimid on üles sulanud nagu või
kuumal pannil. See sulakivim tõuseb ülespoole ja koguneb maakooretühikusse, mida
kutsutakse magmakolleteks. Kesklõõr ühendab magmakollet vulkaani tipukraatriga. Mõnedel
vulkaanidel on ka külglõõre. Vulkaanidest väljapurskavad aur, tuhk ja gaas võivad tõusta
kõrgele õhku. Mõnikord vajub see pilv alla, muutudes ohtlikuks püroklastiliseks vooluks,
kuumaks gaasi-, tuha- ja pimsipilveks, mis liigub erakordselt kiiresti mäest alla, põletades
kõik oma teel.
Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal.
Kui tihedama ja raskema ookeanilise laama serv põrkab vastu kergemat, maismaalist laamat,